E-hääletamine ehk interneti teel elektrooniline hääletamine on kõige lihtsam viis osaleda Eestis hääletamisel – Riigikogu valimised, Euroopa Parlamendi valimised või kohaliku omavalitsuse volikogu (KOV) valimised. E-hääletamine oli Eestis esmakordselt kasutusel 2005. aasta KOV valimistel. E-hääletada on võimalik kahel viisil: ID kaardiga või Mobiil-ID abil. Viimane võeti kasutusele 2011. aasta Riigikogu valimistel.
Elektrooniline hääletamine (e-hääletamine / e-valimised) on üks võimalus teiste hääletamisviiside kõrval. E-hääletamine tähendab siinkohal kaughääletamist Interneti teel, mitte hääletamist spetsiaalsete hääletamisseadmete vahendusel. Siduva tulemusega elektroonilist hääletamist on Eestis läbi viidud alates 2005. aastast.
E-hääletamiseks on sul vaja mobiil-ID või ID-kaarti ja arvutit, milles on ID-kaardi kasutamiseks vajalik ID-tarkvara. Hääletamise protsess on väga lihtne. Tavapärasest hääletamisest eristab e-hääletamist aga seegi, et e-valijal on võimalus oma meelt muuta: näiteks võib ta eelhääletamise ajal hääletada täpselt nii mitu korda, kui soovib. Arvesse läheb neist häältest ainult viimati antu.
Valimistel osalemiseks peab inimene olema vähemalt 18-aastane, kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel vähemalt 16-aastane. E-häälte ostmine on täpselt samamoodi kuritegu nagu ka häälte ostmine. Kui on tekkinud kahtlus, tegeleb sellega edasi juba politsei.
E-hääletamine mobiiliga
Ainult mobiiltelefoniga ei ole võimalik e-hääletada. E-valida saab arvuti ja ID-kaardi või Mobiil-ID-ga. Üks põhjus, miks Eestis ei saa e-valimistel osaleda ainult mobiiltelefoniga, on turvalisuse tagamise vajadus. E-valimised peavad olema turvalised, usaldusväärsed ja pettusekindlad. E-valimiste süsteem on välja töötatud selliselt, et see tagaks valimisprotsessi turvalisuse ja läbipaistvuse. Nutitelefon võib olla suurema turvariskiga seade, mille kasutamine võib suurendada pettuse võimalust.
Euroopa Parlamendi valimised 2024 ja e-hääletamine / e-valimised
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad valimisnädalal – 3. juunist 9. juunini 2024.
Euroopa Parlamendi koosseis vahetub iga viie aasta järel. Eelmised europarlamendi valimised toimusid 2019. aasta mais. Eestis käis valimas 332 859 inimest ehk 37,6%. Valituks osutusid: Andrus Ansip (Eesti Reformierakond), Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Yana Toom (Eesti Keskerakond), Urmas Paet (Eesti Reformierakond), Jaak Madison (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Riho Terras (Isamaa Erakond).
Euroopa Parlamendi valimised annavad võimaluse valida, kes teid Euroopa Parlamendis esindab, ja aidata otsustada, millist Euroopat soovime. Euroopa Parlament on maailma ainus otse valitud riikideülene esinduskogu. See kaitseb Euroopa Liidu kodanike huve.
Riigikogu valimised 2023 ja e-hääletamine / e-valimised
Riigikogu valimised on valimised, mille kaudu valitakse Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse üldvalimistel. Valijad hääletavad erinevate poliitiliste erakondade kandidaatide poolt, mille põhjal valitakse Riigikogusse erakondade proportsionaalselt hääli saanud liikmed.
Riigikogu valimiste päev on 5. märtsil 2023. aastal. Valimisnädal algab esmaspäeval, 27. veebruaril. See koosneb kuuest eelhääletamise päevast. Kuna valija pole enam seotud ühe kindla valimisjaoskonnaga, siis saab ta oma valimisringkonna piires valida, millises jaoskonnas hääletamas käia. Eelhääletamise ajal 27. veebruarist – 4. märtsini 2023 on võimalik hääletada ka elektrooniliselt. Vaja on ainult internetiga ühenduses olevat turvalist arvutit ja ID-kaarti või mobiil-ID. Laadi aadressilt valimised.ee alla valijarakendus. Käivita see ning tuvastan end ID-kaardi või mobiil-IDga. Nüüd vali sobiv kandidaat ja kinnita oma hääl digiallkirjaga. Täpsed juhised selleks annab rakendus.
Elektrooniliselt antud hääled liiguvad internetis krüpteerituna. Igal valijal on võimalus vahetult pärast hääletamist kontrollida, kas tema hääl jõudis kohale. Selleks tuleb Google Play või AppStore’st nutitelefoni laadida kontrollrakendus (EH kontrollrakendus). Soovi korral saad kuni laupäeva õhtuni oma valikud uuesti e-hääletades muuta. Kui oled valimistel osalenud nii elektrooniliselt kui pabersedeliga, läheb arvesse ainult jaoskonnas tehtud valik.
NB! Valijarakendus avaldatakse vahetult enne e-hääletamise algust valimiste veebi avalehel.
Nutitelefoniga e-hääletada ei ole võimalik. E-hääletamiseks on vaja internetiühendusega arvutit. Nutitelefoni saab kasutada oma hääle kontrollimiseks QR koodi abil.
E-valimised
E-valimised on digitaalsed valimised, kus hääletamine toimub interneti kaudu. See võimaldab hääletajatel hääletada kas oma kodust või mujalt, kus on internetiühendus.
E-hääletamise statistika
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised: 2021. aastal e-hääletas 275 587 inimest ja 2017. aastal 186 034 inimest. E‑hääletajate osakaal kõikidest osalenud hääletajatest vastavalt 46,9% ja 31,7%.
Riigikogu valimised: 2019. aastal e-hääletas 247 232 inimest ja 2015. aastal 176 491 inimest. E‑hääletajate osakaal kõikidest osalenud hääletajatest vastavalt 27,9% ja 19,6%.
Euroopa Parlamendi valimised: 2019. aastal e-hääletas 155 521 inimest ja 2014. aastal 103 151 inimest. E‑hääletajate osakaal kõikidest osalenud hääletajatest vastavalt 17,6% ja 11,4%.
KOV 2021 valimiste põhjal e-hääletavad kõige aktiivsemalt 35-44 ja 45-54 aastased. E-hääletajate sooline struktuur on naiste kasuks. 2021. aasta KOV valmistel kõige rohkem e-hääli said Eesti Reformierakond – 24 492, Eesti Keskerakond – 24 075 ja Erakond Eesti 200 – 12 890.
RK 2019 valimiste põhjal e-hääletavad kõige aktiivsemalt 25-34 ja 35-44 aastased inimesed. E-hääletajate sooline struktuur on naiste kasuks. 2019. aasta RK valimistel kõige rohkem e-hääli said Eesti Reformierakond – 98 732, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) – 33 302 ja Isamaa Erakond – 31 014.
Kui soovid rohkem infot e-valimiste ja hääletamise kohta Eestis, siis leiad palju põnevat infot Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehelt.