Personaalne riik on idee, mille kohaselt avalik- ja erasektor töötavad koos selle nimel, et digitaalsed teenused oleksid inimestele ja ettevõtjatele tõhusamad. Selleks, et inimesed saaksid oma toiminguid lihtsalt ja õigeaegselt teha, pannakse avaliku sektori bürokraatia tagaplaanile.
Personaalse riigi rakendamine tähendab avalike teenuste ning teenusepakkujate töökorralduse ümbermõtestamist ja tehnoloogilist uuendust. Oluline on märkida, et personaalne riik ei ole lihtsalt järgmine digiriigi versioon, vaid pigem tugineb eeldusele, et riigi teenused on juba vaikimisi digitaalsed. Sellega kaasnevad muutused peavad arvestama ühiskonna praeguste digiriigi piirangutega ning vastama ühiskonna ootustele. Personaalse riigi kontseptsioon peab võtma arvesse muutuvat tarbijaskonda ja nende vajadusi. Vähendades teenuste keerukust ja vältides liigseid või kattuvaid teenuseid.
Personaalne riik ja selle tunnused
- Inimkesksus: teenus on kavandatud ja kättesaadav nii, et see vastaks kasutaja vajadustele ja soovidele. Kasutaja kogeb teenust ühtsena ning avaliku sektori bürokraatia toimib taustal, mitte ei ole kasutaja jaoks takistuseks.
- Laialdane ligipääs: teenus on kättesaadav igal ajal ja igal pool, olles kõigile kergesti kasutatav.
- Proaktiivsus: teenus jõuab inimeseni automaatselt või aktiivselt, ilma et inimene peaks seda ise otsima või taotlema. Teenused on kavandatud nii, et need oleksid kasutajale võimalikult mugavad ja kättesaadavad.
- Usaldusväärsus ja läbipaistvus: teenus pakub kasutajale kindlustunnet ning annab selge ülevaate protsessi toimimisest. Teenuse kasutamise käigus on protsessid selged ja läbipaistvad.
- Uut väärtust loovus: teenus on kohandatav kasutaja isiklikele vajadustele ja eelistustele ning pakub lisaks tavapärasele veel midagi enamat. Teenused on loodud uuenduslikult ja loovalt, et pakkuda kasutajatele maksimaalset kasu ja mugavust.
Need tunnused moodustavad aluse, millele tuginedes on võimalik riigi ja omavalitsuste teenuseid terviklikult uuendada. Oluline on ka nn null-eelarve protsess, mille eesmärk on riigieelarve planeerimise käigus luua selge ülevaade riigi teenustest ning nende optimeerimisvõimalustest. See protsess võimaldab paremat ressursikasutust ja teenuste tõhusamat kavandamist, tagades seeläbi kodanikele parema teeninduse.
Personaalne riik ja teenused
Sageli tekib vajadus suhelda avaliku sektoriga konkreetse soovi tõttu, olgu selleks siis sõiduki registreerimine, abiellumine või ettevõtte registreerimine. Sellistel elu- ja ärisündmustel põhinevad teenused on lineaarsed. Neil on selge alguspunkt ja järgnev ühtne teekond, mitte killustunud erinevate ametkondade ja kanalite vahel. Teenuseosutajale vajalikud, kuid kasutaja jaoks mittevajalikud ja üleliigsed sammud toimuvad taustal, tagades sujuva teenuse kasutamise ja võimalikult suure automatiseerituse.
Personaalse riigi teenuse ülesehitus on kohandatud erinevate võimete ja eelistustega kasutajatele. Tänu läbimõeldud loogikale ja lihtsusele ei nõua teenus kasutajalt erilisi oskusi ega digitaalse keskkonnaga seotud teadmisi. Kogu süsteem on intuitiivne ja hõlpsasti arusaadav. Riik on loonud tingimused selleks, et teenus oleks kättesaadav mitmesuguste vahendite, kanalite ja teenusepakkujate kaudu, tagades seeläbi laiema ligipääsu ja kasutusmugavuse.
Proaktiivne teenus. Näiteks kui inimese või ettevõtte kriteeriumid mõne toetuse või loa saamiseks on täidetud (või kui mõni teenus vajab uuendamist). Siis teavitab teenusepakkuja sellest kasutajat ning avab võimaluse kas teenust uuendada või aktiveerida. Proaktiivse teenuse puhul ei ole vaja esitada taotlust, kuna kasutaja soov menetletakse automaatselt.
Avaliku sektori teenustel on selgelt ja arusaadavalt välja toodud, millised seadused ja reeglid nende teenuste puhul kehtivad ning milliseid andmeid kasutatakse otsuste tegemise aluseks.
Personaalne riik on andmete põhjal kohandatud teenus. See vastab kasutaja vajadustele, võimaldab teenuseid paremini sihtida ja luua lisaväärtust. Avalikul sektoril on võimalik liikuda täpsemate vajaduspõhiste lahenduste suunas, võttes arvesse individuaalseid eelistusi ja olukorda. Personaalsete andmete alusel on võimalik pakkuda väärtust loovat teavet – personaalmeditsiinis, ettevõtluses ja teistes valdkondades.
Digitaalne ühiskond on muutunud lahutamatuks osaks Eesti igapäevasest elust, rahvusvahelisest edust, identiteedist ja majanduskasvust. Siiski, kiiresti arenev tehnoloogia ja globaalsed suundumused tekitavad küsimuse: kas senist lähenemist saab jätkata? Praegused digitaalsed lahendused on jäämas ajale jalgu ning digitaalne ühiskond vajab uut hoogu ja innovatsiooni.
Personaalse riigi näited
Kui inimene kolib teise omavalitsusse, toimub rahvastikuregistris automaatne uuendus. Samuti pakutakse lastele automaatselt kohta koolis ja lasteaias. Asutused saavad inimese nõusolekul teada uue aadressi suhtlus ümbersuunamiseks. Lisaks lõpetatakse vanas elukohas võrguteenused, energiapakett ja muud teenused.
Selle asemel, et andmeid sisestada vormidesse, saab avaliku sektoriga suhelda läbi vestlustehnoloogia. Inimesed saavad esitada küsimusi ning saada vastuseid oma küsimustele, mis on antud neile sobival ajal.
Inimene teab, millal ta saab oodata riigi reageerimist oma palvetele. Näiteks detailplaneeringu algatamise kinnitamisel on selge plaan, millal ta võib oodata planeeringu kinnitamist ning millised on tema isiklikud kohustused protsessi õnnestumiseks.
Maksu- ja Tolliamet pakub inimestele kasulikku teavet, mis puudutab nende ettevõtlus valdkonda. Samuti suunab amet neid paremini maksuriskide juhtimiseks.
Terviseloo (digilugu) andmete põhjal saab inimesele anda personaalseid tervisesoovitusi.
Personaalses riigis toimub avaliku sektori bürokraatia inimese jaoks taustal ning ta saab oma asjad aetud just siis, kui seda vajab – võimalikult lihtsalt. Teenused on kohandatud vastavalt kasutaja individuaalsetele vajadustele ja eelistustele.