Automaks (mootorsõidukimaks) hakkab kehtima 2025. aasta algusest. Sõiduki aastamaks tuleb tasuda ühes osas üldjuhul 1. oktoobriks. See on oluline samm keskkonnasõbraliku liikumise suunas. Seda maksu nimetatakse ametlikult mootorsõidukimaksuks ja see jaguneb kaheks osaks – aastamaksuks ja registreerimismaksuks.
Statistika: 31. mai 2023. a seisuga on Liiklusregistris aktiivses staatuses 741 088 maksuobjekti alla kuuluvat sõiduautot ja kaubikut. Nendest 505 111 sõiduauto omanik on füüsiline isik ja 232 121 omanik juriidiline. Juriidilisest isikust erinevaid omanikke on 52 881. Füüsilisest isikust erinevaid omanikke on 425 258. Sõiduautodest ja kaubikutest (31.12.2022 seisuga) pea 15 000 on vanemad kui 30 aastat ja enim on vanuses 14–15 aastat (87 911).
Automaksu suurus sõltub sõidukite keskkonnamõjust. See tähendab, et mida rohkem sõiduk keskkonda saastab ja mida raskem see on, seda suurem on maksusumma. Maksu eesmärk on julgustada inimesi valima keskkonnasõbralikumaid sõidukeid. Võrreldes algse plaaniga on suurim muudatus selles, et registreerimistasu tuleb maksta ainult siis, kui sõidukit registreeritakse esmakordselt Eestis. See tähendab, et Eesti-sisesed esmased müügitehingud ei kuulu maksustamisele.
Sõidukite ja kaubikute aastamaksu arvutamisel võetakse aluseks baasosa, millele lisatakse sõiduautode puhul CO2 heitmetest sõltuv osa ja massiosa, kui CO2 heitmenäit ületab teatud piirmäära. Kui heitmenäit puudub, arvutatakse see asendusvalemiga, mis hõlmab baasosa, mootori töömahust tulenevat osa, mootori võimsusest sõltuvat osa ning raskemate sõidukite puhul ka massiosa. Kaubikute puhul ei lisandu massiosa asendusvalemi arvutamisel. Elektrisõidukite korral rakendatakse ainult baasosa ning raskemate sõidukite puhul võetakse arvesse ka massiosa.
Mootorrattad, ATV-d ja UTV-d maksustatakse ainult aastamaksuga, mille suurus sõltub mootori töömahust. Maksumäärad on erinevad vastavalt mootori suurusele.
Registreerimistasu arvestatakse samade põhimõtete alusel, kuid selle kogumine ja tasumine toimub transpordiameti kaudu, olles kohustuslik mootorsõiduki esmakordsel registreerimisel Eesti liiklusregistris.
Mootorsõidukimaksu rakendatakse alates 2025. aasta algusest. Sõiduki aastamaks tuleb tavaliselt tasuda ühes osas, enamasti 1. oktoobriks.
“Juulis 2023 pakuti pakutud kaks võimalikku mootorsõidukimaksu rakendamise mudelit. Esimene mudel A võtab arvesse mootorsõiduki üldist keskkonnamõju kogu selle elutsükli vältel (alates tootmisest kuni kasutamiseni ja utiliseerimiseni). Teine mudel B keskendub mootorsõiduki CO2 heitmetele selle kasutamise ajal.”
Automaksu üldised põhimõtted
Automaksu eesmärk on vähendada transpordi negatiivset keskkonnamõju, eriti linnades, suurendades säästlikku liikuvust.
- Registreerimistasu on kavandatud soodustama uue sõiduki valimist, arvestades väiksemat CO2 heitmete taset.
- Aastamaksu suurus on kujundatud, võttes arvesse sõiduki laiemat keskkonnamõju.
- Toetame olemasolevate sõidukite pikemat kasutamist; eraisikutele vähendatakse maksukohustust, kui sõiduk on vanem.
- Vanemate sõidukite madalam maksutasu arvestab inimeste maksevõimekust.
- Aastamaks julgustab vanade sõidukite utiliseerimist.
- Maksusüsteem on lihtne, hõlmab laia valikut sõidukeid ja sisaldab vähe erandeid, et vältida manipulatsiooni võimalusi.
- Tasude ja maksude haldamine põhineb liiklusregistri andmetel, muutes maksmise mugavaks maksja jaoks.
Automaksu rahaline kohustus jaguneb kaheks:
Registreerimistasu sõiduki esmakordsel liiklusregistrisse kandmisel.
- Ei ole maks, tasutakse enne sõiduki liiklusregistrisse kandmist
- Maksab registrisse kandja
- Kogub Transpordiamet
- Kohaldub M1 ja M1G; N1 ja N1G kategooria sõidukitele
Aastamaks.
- Maksab 1.jaanuari seisuga omanik või vastutav kasutaja
- Kohaldub kõigile liiklusregistrisse kantud sõidukitele sõltumata nende kasutamisest
- Tasutakse kord aastas 1.oktoobriks maksuteate alusel (jooksva aasta eest)
- Haldab Maksu- ja Tolliamet
- Kohaldub M1 ja M1G; N1 ja N1G; jt kategooria mootorsõidukitele
Registreerimistasu sõiduautodele
M1 ja M1G kategooria sõiduki tasu on kolmeosaline:
- Baasosa 300 eurot
- CO2 põhinev komponent 1-117 g/km = 5 €/g; 118-150 = 40 €/g; 151-200 = 60€/g; 201+ = 80 €/g
- Täismassi komponent algab tavaautodel 2000 kg-st ja elektriautodel 2400 kg-st ja on 4 €/kg kuni 4000 euroni, elektriautodel 4400 euroni CO2 on määratud WLTP meetodiga. NEDC meetodiga auto puhul korrutatakse CO2 näitaja 1,24-ga
CO2 näitaja puudumisel arvutatakse tasu 4 komponendi liitmisel:
- baasosa 300 eurot
- mootori töömahust lähtuv osa – kuupsentimeeter korrutatakse 0,5 euroga
- mootori võimsusest lähtuv osa – iga kilovatt korrutatakse 8 euroga
- massiosa selliselt, et 2000 kg täismassi ületav iga kg korrutatakse 4 euroga kuni summani 4000 eurot
Täiselektrilise sõiduki tasu = baasosa + massiosa
Füüsilise isiku tasu vähendab vanusekordaja
- Inimesel võib olla keeruline osta täiesti uut sõidukit, kuid uuema valiku tegemine juba olemasolevast sõidukist aitab vähendada CO2 heitmeid.
- Juriidilised isikud ei ole vanusekordaja suhtes piiratud, neid julgustatakse valima keskkonnasäästlikke sõidukeid.
- See aitab hoida registreerimistasu proportsionaalsena auto väärtusele.
- Vanusekordaja ei rakendu baasosale.
- Tasu väheneb sõidukitel, mis on vanemad kui 5 aastat.
- Tasu väheneb järk-järgult 5-14-aastastel sõidukitel, jõudes 14-aastaste sõidukite puhul 10% -ni võrreldes uue sõidukiga ja muutub nulliks alates 20. aastast.
Automaksu aastamaks sõiduautodele
M1 ja M1G kat aastamaks kolme komponendi liitmisel:
- baasosa 50 eurot
- CO2 osa – vahemikus 118-150 g/km = 3 €/g; 151-200 = 3,5€/g; 201+ = 4 €/g
- 2000 kg täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot,
elektriautodel 2400 kg ületav osa kuni 440 euroni
CO2 näitaja puudumisel arvutatakse tasu 4 komponendi liitmisel:
- baasosa 50 eurot
- mootori töömahust lähtuv osa – iga kuupsentimeeter korrutatakse 0,05 euroga
- mootori võimsusest lähtuv osa – iga kilovatt korrutatakse 0,80 euroga
- massiosa selliselt, et 2000 kg täismassi ületav iga kg korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot
Täiselektrilise sõiduki puhul: baasosa + massiosa
Füüsilisele isikule vanusekordaja analoogselt registreerimistasuga:
- CO2 ja massiosa summa langeb 100%-lt (0–5a) 10-%-le 14a vanuses ja 0%-ni >20a vanuses
- Kordaja ei vähenda baasosa
Automaksu maksuvabastused
Aastamaksu ja registreerimistasu ei maksta: päästeasutuse, kiirabi, PPA, KaPO, JuM vanglate osakonna ja vangla, SiM ning MTA alarmsõidukilt. Samuti välislepingus sätestatud juhtudel maksuvabastust saavat sõidukilt. Aastamaksu ja registreerimistasu ei maksta ka mootorsõidukilt, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimesele kasutamiseks.
Huvitav on teada, et enamikus Euroopa Liidu riikides on juba mootorsõidukimaksu rakendatud ja seda on soovitanud ka Euroopa Komisjon, OECD ja Rahvusvaheline Energiaagentuur Eestile.
Automaksu eesmärk on julgustada inimesi vähendama autostumist, soodustama säästlikumat liikumist ja kasutama keskkonnasõbralikumaid sõidukeid.
Mootorsõidukimaksu kehtestamise eesmärk on seega rakendada Eestis sõidukite suhtes keskkonnamaks, mis võtab arvesse sõidukite mõju keskkonnale. Sõidukite kasutamisega kaasneb mitmeid negatiivseid mõjusid, näiteks tootmisreostus, heitmed, aja raiskamine ummikutes, liiklusõnnetused jne. Seetõttu soovitaksegi maksustamisel keskenduda nendele sõidukite omadustele, mis mõjutavad keskkonda kõige enam – näiteks CO2 heide, kilovatid (kW) ja tühimass.
Oluline on teada, et mootorsõidukimaks on pigem omandimaks kui tarbimismaks. See tähendab, et aastamaksu maksavad kõik isikud, kes on Liiklusregistri andmete kohaselt mootorsõiduki omanikud või vastutavad kasutajad (näiteks liisingu korral). Lisaks on mootorsõidukimaksul ka sõiduki soetamisel makstav registreerimismaksu komponent.
Sõiduki- ja automaks Soomes
Soomes on sõidukimaksu süsteem, mis hõlmab kahte erinevat maksu – sõidukimaksu ja automaksu. Sõidukimaks on maks, mida tuleb tasuda sõiduki registreerimisel ning selle põhieesmärk on keskkonnasõbralikumaid valikuid soodustada. See on omamoodi keskkonnamaks, mis julgustab inimesi valima vähem saastavaid sõidukeid.
Erinevad sõidukid maksustatakse erinevalt. Näiteks diiselautodel kehtib lisamaks, kuna diislikütuse aktsiis on madalam. Mootorratastele kehtib üksnes registreerimismaks ja elektriautodel on oma “elektrimaks”, mis on määratud sarnaselt teiste sõidukite maksudele.
Registreerimismaksu tasumise alla kuuluvad erinevad sõidukikategooriad, näiteks sõiduautod, kaubikud, kergsõidukid, mootorrattad ja rasked neljarattalised sõidukid. Maksu suurus sõltub CO2 näitajast, mis tähendab, et keskkonnasõbralikumate autode maksud võivad olla madalamad, samas kui saastavamad autod maksavad rohkem.
Aastane automaks põhineb samuti CO2 näitajal ning seda rakendatakse M ja N kategooria autodele. Maksu suurus varieerub vastavalt sõiduki heitgaaside intensiivsusele, mis julgustab inimesi valima vähem saastavaid alternatiive.
See maksusüsteem on oluline, kuna see mõjutab tugevalt autoomanike ostuotsuseid. Kuna registreerimis- ja automaksud põhinevad otseselt sõiduki väärtusel ja CO2-intensiivsusel, motiveerib see inimesi valima rohkem keskkonnasõbralikke sõidukeid ning toetab samal ajal omanike maksevõimet.
Seega, kallimad ja saastavamad autod on maksude osas märkimisväärselt suurema koormuse all, samas kui keskkonnasõbralikumad ja taskukohasemad valikud on soodsamad. See aitab luua tasakaalu keskkonnasäästlikumate sõiduvahendite edendamise ja inimeste individuaalsete vajaduste vahel.
Automaks Lätis
Lätis ei ole sõiduauto soetamisel maksu. Võid südamerahuga osta auto, ilma et peaksid maksma mingit eraldi maksu selle eest.
Kuid pead siiski meeles pidama, et sõiduautodele, mis on registreeritud pärast 31. detsembrit 2009, kehtib teeliikluse maks, mis põhineb CO2 heitmetel. See tähendab, et maksu suurus oleneb sellest, kui palju heitgaase sinu auto atmosfääri paiskab. Mida keskkonnasõbralikum on sinu auto ja madalamad on heitkogused, seda väiksem on maksusumma. Näiteks kui auto heitkogus jääb vahemikku 51-95 g/km, on maks 12 eurot aastas, aga kui heitkogus ületab 350 g/km, võib maks olla kuni 756 eurot ühes kalendriaastas.
Auto omandimaks. See on samuti CO2-põhine maks, aga see on progressiivne, mis tähendab, et selle suurus sõltub CO2 heitmetest. Alguspunktiks on 50 g CO2/km ning elektriautod ja enamik pistikhübriide on sellest maksust vabastatud. Seega, kui valikus on keskkonnasõbralik elektriauto või pistikhübriid, võid rõõmsalt teada anda, et omandimaksu sa ei pea muretsema!
Mootorsõidukimaks hakkab kava kohaselt kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.
Allikas: Rahandusministeerium