Alates 2024. aasta 1. juulist plaanitakse Eestis kehtestada automaks, mis on oluline samm keskkonnasõbraliku liikumise suunas. Seda maksu nimetatakse ametlikult mootorsõidukimaksuks ja see jaguneb kaheks osaks – aastamaksuks ja registreerimismaksuks.
Statistika: 31. mai 2023. a seisuga on Liiklusregistris aktiivses staatuses 741 088 maksuobjekti alla kuuluvat sõiduautot ja kaubikut. Nendest 505 111 sõiduauto omanik on füüsiline isik ja 232 121 omanik juriidiline. Juriidilisest isikust erinevaid omanikke on 52 881. Füüsilisest isikust erinevaid omanikke on 425 258. Sõiduautodest ja kaubikutest (31.12.2022 seisuga) pea 15 000 on vanemad kui 30 aastat ja enim on vanuses 14–15 aastat (87 911).
On välja pakutud kaks võimalikku mootorsõidukimaksu rakendamise mudelit. Esimene mudel A võtab arvesse mootorsõiduki üldist keskkonnamõju kogu selle elutsükli vältel (alates tootmisest kuni kasutamiseni ja utiliseerimiseni). Teine mudel B keskendub mootorsõiduki CO2 heitmetele selle kasutamise ajal.
Automaksu arvutamine
Automaks – mudel A
Mootorsõidukimaks (automaks) koosneb kahest komponendist – ühekordsest registreerimismaksust ja aastamaksust. Registreerimismaks koosneb baasosast, CO2, tühimassi ja vanuse komponendist. Aastamaks koosneb baasosast, võimsuse, tühimassi ja vanusekomponendist.
Registreerimismaks (mudel A)
| Baasosa: | 300€ |
| CO2 komponent: | 0–100 g/km = 1€/g |
| 100–300 g/km = 1–25€/g (progressioon 10 g sammudega) |
|
| 300+ g/km = 25€/g | |
| Tühimassi komponent: | 0–1200 kg = 10€/100kg |
| 1200–3500 kg = 10–50€/100kg (progressioon 50 kg sammudega) |
|
| Vanuse komponent: | 1–5 aastat 100% |
| 5–15 aastat 100–10% (regressioon 1 aaasta sammudega) |
|
| 15–20 aastat 10% | |
| 20+ aastat 0% |
Aastamaks (mudel A)
| Baasosa: | 30€ |
| Võimsuse komponent: | iga 1 kW = 1€ |
| Tühimassi komponent: | iga 100 kg = 3€ |
| Vanuse komponent: | 1–5 aastat 100% |
| 5–15 aastat 100–10% (regressioon 1 aasta sammudega) |
|
| 15–20 aastat 10% | |
| 20+ aastat 0% |
Automaks – mudel B
Sarnaselt mudeliga A koosneb mudel B kahest osast – registreerimismaksust ning aastamaksust. Suurem mõju keskkonnahoidliku käitumise suunas on registreerimismaksul.
Registreerimismaks (mudel B)
Registreerimismaksu CO2 komponent rakenduks alates CO2 tasemest 95 g/km ning kasvaks ühtlaselt
progresseeruvalt kuni tasemeni CO2 200 g/km. Maksumäära baastase on 0€ CO2 g/km kohta ning
maksimumtase on 15€ CO2 g/km kohta.
| kuni 95 g/km CO2 | 300€ |
| 95–200 g/km CO2 | 300 + CO2 × (CO2 − 95) × 15⁄105 |
| üle 200 g/km CO2 | 300 + CO2 × 15 |
Aastamaks (mudel B)
Aastamaks lähtub sarnasest loogikast ja valikukohtadest ning on selles variandis disainitud analoogselt registreerimismaksuga, kuid tulenevalt palju suuremast maksubaasist ja jooksvast iseloomust on väiksemate määradega (10 korda väiksem).
| kuni 95 g/km CO2 | 30€ |
| 95–200 g/km CO2 | 30 + 𝐶𝑂2 × (𝐶𝑂2 − 95) × 1,5⁄105 |
| üle 200 g/km CO2 | 30 + 𝐶𝑂2 × 1,5 |
Vanusekoefitsient (mudel B)
Sõidukite vanuse suurenedes väheneb nende turuväärtus ja see on tugevas korrelatsioonis ka sõidukiomanike maksevõimega. Sarnaselt mudeliga A rakendatakse mudelis B vanusekoefitsienti nii registreerimis- kui aastamaksu puhul, regressioon on sama:
| Vanuse komponent: | 1–5 aastat 100% |
| 5–15 aastat 100–10% (regressioon 1 aasta sammudega) |
|
| 15–20 aastat 10% | |
| 20+ aastat 0% |
Huvitav on teada, et enamikus Euroopa Liidu riikides on juba mootorsõidukimaksu rakendatud ja seda on soovitanud ka Euroopa Komisjon, OECD ja Rahvusvaheline Energiaagentuur Eestile.
Automaksu eesmärk on julgustada inimesi vähendama autostumist, soodustama säästlikumat liikumist ja kasutama keskkonnasõbralikumaid sõidukeid.
Mootorsõidukimaksu kehtestamise eesmärk on seega rakendada Eestis sõidukite suhtes keskkonnamaks, mis võtab arvesse sõidukite mõju keskkonnale. Sõidukite kasutamisega kaasneb mitmeid negatiivseid mõjusid, näiteks tootmisreostus, heitmed, aja raiskamine ummikutes, liiklusõnnetused jne. Seetõttu soovitaksegi maksustamisel keskenduda nendele sõidukite omadustele, mis mõjutavad keskkonda kõige enam – näiteks CO2 heide, kilovatid (kW) ja tühimass.
Oluline on teada, et mootorsõidukimaks on pigem omandimaks kui tarbimismaks. See tähendab, et aastamaksu maksavad kõik isikud, kes on Liiklusregistri andmete kohaselt mootorsõiduki omanikud või vastutavad kasutajad (näiteks liisingu korral). Lisaks on mootorsõidukimaksul ka sõiduki soetamisel makstav registreerimismaksu komponent.
Sõiduki- ja automaks Soomes
Soomes on sõidukimaksu süsteem, mis hõlmab kahte erinevat maksu – sõidukimaksu ja automaksu. Sõidukimaks on maks, mida tuleb tasuda sõiduki registreerimisel ning selle põhieesmärk on keskkonnasõbralikumaid valikuid soodustada. See on omamoodi keskkonnamaks, mis julgustab inimesi valima vähem saastavaid sõidukeid.
Erinevad sõidukid maksustatakse erinevalt. Näiteks diiselautodel kehtib lisamaks, kuna diislikütuse aktsiis on madalam. Mootorratastele kehtib üksnes registreerimismaks ja elektriautodel on oma “elektrimaks”, mis on määratud sarnaselt teiste sõidukite maksudele.
Registreerimismaksu tasumise alla kuuluvad erinevad sõidukikategooriad, näiteks sõiduautod, kaubikud, kergsõidukid, mootorrattad ja rasked neljarattalised sõidukid. Maksu suurus sõltub CO2 näitajast, mis tähendab, et keskkonnasõbralikumate autode maksud võivad olla madalamad, samas kui saastavamad autod maksavad rohkem.
Aastane automaks põhineb samuti CO2 näitajal ning seda rakendatakse M ja N kategooria autodele. Maksu suurus varieerub vastavalt sõiduki heitgaaside intensiivsusele, mis julgustab inimesi valima vähem saastavaid alternatiive.
See maksusüsteem on oluline, kuna see mõjutab tugevalt autoomanike ostuotsuseid. Kuna registreerimis- ja automaksud põhinevad otseselt sõiduki väärtusel ja CO2-intensiivsusel, motiveerib see inimesi valima rohkem keskkonnasõbralikke sõidukeid ning toetab samal ajal omanike maksevõimet.
Seega, kallimad ja saastavamad autod on maksude osas märkimisväärselt suurema koormuse all, samas kui keskkonnasõbralikumad ja taskukohasemad valikud on soodsamad. See aitab luua tasakaalu keskkonnasäästlikumate sõiduvahendite edendamise ja inimeste individuaalsete vajaduste vahel.
Automaks Lätis
Lätis ei ole sõiduauto soetamisel maksu. Võid südamerahuga osta auto, ilma et peaksid maksma mingit eraldi maksu selle eest.
Kuid pead siiski meeles pidama, et sõiduautodele, mis on registreeritud pärast 31. detsembrit 2009, kehtib teeliikluse maks, mis põhineb CO2 heitmetel. See tähendab, et maksu suurus oleneb sellest, kui palju heitgaase sinu auto atmosfääri paiskab. Mida keskkonnasõbralikum on sinu auto ja madalamad on heitkogused, seda väiksem on maksusumma. Näiteks kui auto heitkogus jääb vahemikku 51-95 g/km, on maks 12 eurot aastas, aga kui heitkogus ületab 350 g/km, võib maks olla kuni 756 eurot ühes kalendriaastas.
Auto omandimaks. See on samuti CO2-põhine maks, aga see on progressiivne, mis tähendab, et selle suurus sõltub CO2 heitmetest. Alguspunktiks on 50 g CO2/km ning elektriautod ja enamik pistikhübriide on sellest maksust vabastatud. Seega, kui valikus on keskkonnasõbralik elektriauto või pistikhübriid, võid rõõmsalt teada anda, et omandimaksu sa ei pea muretsema!
Mootorsõidukimaks hakkab kava kohaselt kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.
Allikas: fin.ee